Kuidas renoveerida kortermaja?

Kuidas renoveerida kortermaja?

Originaalartikkel SEB https://www.seb.ee/foorum/kodu/kuidas-renoveerida-kortermaja

Kui keegi majaelanikest juhib tähelepanu hoone katuse, küttesüsteemi või koridori akende kehvale seisukorrale, on see märk, et kaaluma peaks hoone remonti. Kõigepealt tuleb üle vaadata ühistu rahaline seis ja seejärel teha koosolek, et teiste majaelanike arvamust küsida.

„Suuremahuliste töödega kaasneb elanikele alati ka kulude kasv. Maja reaalsest olukorrast arusaamiseks tuleks aga kindlasti suhelda ka näiteks energiaaudiitoritega, kes annavad oma hinnangu,“ ütleb SEB ärikliendihaldur Villi Hunt ja lisab, et kui endal rahalisi vahendeid piisavalt pole, saavad ühistud pöörduda laenu saamiseks panga poole.

Ühistutel on võimalik laenu taotleda põhimõtteliselt igasuguste tööde jaoks, mis parandavad maja seisukorda või korrastavad hoove.

Enim küsitakse praegusel ajal raha põhiliselt katuse, fassaadi ja küttesüsteemi renoveerimiseks, aga ka akende ja ventilatsiooni tarvis.

Otsuse remonttööde tegemiseks ja laenu taotlemiseks võtab vastu ühistu üldkoosolek, mis tuleb korraldada seaduste ja põhikirja järgi. Soovi korral võib maja kaasata ka panga esindaja, kes oskab täpsemalt rääkida laenu suurusest, tingimustest ja vajaminevatest dokumentidest. Sageli on tööde alustamiseks tarvis koostada projekte ja saada kooskõlastusi, mis võib olla suhteliselt ajanõudlik protsess.

ISS Eesti kinnisvarahaldur Martin Mäekivi märgib, et laenuplaanide tekkides on mõistlik kaasata võimalikult varakult majahaldur, kel on kogemused ja kompetents igasugustele küsimustele vastata. „Iga haldur oskab soovitada eksperte, projekteerijaid, omanike järelevalvet ja ehitajaid, kes on usaldusväärsed ning kellega on olnud hea koostöö. Teeme pidevalt majasiseseid kontrolle ja oskame tuua näiteid, milliseid lahendusi on kuskil kasutatud ja kui suureks võib kujuneda ruutmeetri hind. Soovi korral olen kokku viinud ühistu liikmed renoveerimisplaneerijatega, et nad saaksid ka omavahel mõtteid jagada.“

Mäekivi lisab, et kõige suuremaks komistuskiviks laenuvõtmise puhul on ühistu üldkoosolekutel tavaliselt elanikud, kes on põhimõtteliselt igasuguste muudatuste ja arengute vastu. „Mõnele tundub, et äkki ei kulutata raha sihtotstarbeliselt, mõni lihtsalt kardab. Tegelikkuses on kogu arvepidamine väga läbipaistev, sest muidu poleks pangalt laenusaamine ju mõeldavgi,“ seletab ta. „Vahel on teiseks probleemiks jutud kellegi tuttavatest ehitajatest, kes said katuse tehtud kolm korda odavama hinnaga, aga konkreetset kirjalikku ehituspakkumust ei esitata. Haldurina võin öelda, et pank aktsepteerib ainult väga korralikke firmasid, kellel on finantsasjad korras, aastaaruanded esitatud ja seljataga korralikud referentsid.“

Villi Hundi sõnul saavad laenu reeglina kõik ühistud, kellel on dokumendid korras, puuduvad võlglased, valitud tööde tegijad on panga jaoks aktsepteeritavad ja kaasatud on ka järelevalve. Laenu võib taotleda aastaringselt, kuigi on töid (nagu fassaaditööd), mida väga suure külmaga teha ei saa. „Enamasti soovitakse siiski töid suvel teha ja loomulikult muutuvad ühistud ka siis aktiivsemaks, kui on toetuste saamise võimalus. Võite ka meilt abiraha saamise kohta uurida, kuid vajalikud taotlused tuleb majadel muidugi ise ära teha.“

Laenulepingu sõlmimisel lisandub veel üks kohustus: maja kindlustamine.

Kindlustamine on ääretult vajalik. Meil on olnud mitmeid näiteid, kus hoonele on pandud äsja uus katus, kuid torm rebib selle juba paari kuu möödudes maha. Kui kindlustust pole, tuleb endal maksta eelmist laenu ja sama töö veel kord tellida. Eesti inimese kiituseks võib aga öelda, et kindlustuse vajalikkust tavaliselt selgitama ei pea,“

ütleb Hunt. Mäekivi lisab, et tema halduses olevatest renoveeritud hoonetest pole ükski kindlustamata ja on mitmeid juhuseid, kus see on end kuhjaga ära tasunud.

Villi Hunt märgib: „Loomulikult tuleb iga kohustuse võtmisel kaaluda kõiki olukordi. Seda teeb ka pank, sest riskantsemate projektide puhul kaasame Kredexi käenduse, mis on majale kasulik olukorras, kui peaksid raskused tekkima. Kui laenuvõtjal on lepingu sõlmimise ajal või pärast laenu kättesaamist tekkinud mingisugused murekohad, siis tuleks nendest kindlasti julgelt pangaga rääkida.“