Finantseerimine

Renoveerimise
FINANTSEERIMINE

Sageli ei suuda korterelamute elanikud suuremaid remonditöid oma kogutud vahenditest rahastada. Paljud majad koguvad remondifondi makseid, kuid vajaliku summa kokkusaamiseni võib kuluda aastaid, mille jooksul renoveerimist nõudvate tööde maht mitmekordistub ja ka ehitustööde hind kallineb. Milline on lahendus?

 

Loe lähemalt Kredex’i lehelt

Loe lähemalt SEB lehelt

Maja renoveerimiseks vajaminevate kulutuste arvutamisel võib arvestada järgmise seosega:
REMONDIMAKSE = LAENUMAKSE

Remondimakse puhul koguvad kortermaja elanikud pikema perioodi jooksul kokku vajaliku rahasumma ja teostavad seejärel hoones hädavajalikke remonditöid. Laenumakse puhul võtavad kortermaja elanikud pangalt laenu ja renoveerivad maja täies ulatuses. Tänaseks laenu võtnud ühistute kogemused näitavad, et elanike igakuised kulutused sealjuures ei tõuse, pigem langevad remonditööde tulemusel kasvanud kütte- ja energiasäästu tõttu.

 

Kindlustus makseprobleemide vältimiseks

Laenu võtmine on kahtlemata otsus, mida tuleb põhjalikult kaaluda. Sageli on majaelanikud laenu võtmise vastu, kuna kardetakse, et seda ei suudeta tagasi maksta ja ühed korteriomanikud peavad hakkama laenu teiste eest tasuma.

Võimaliku makseprobleemi vältimiseks saab ühistu või korteriomanike ühisus võtta maja renoveerimislaenu koos KredExi käendusega.

Käenduse abil saab kortermaja makseraskuse tekkimisel anda laenu maksmise üle KredExile kuni 12 kuuks. Kui korteriomanikud on oma makseprobleemile lahenduse leidnud, hakkavad nad kortermaja remondiks võetud laenu maksma ise sealt maalt, kuhu jõudis KredEx.

KredExi poolt tasutud laenumaksed on sisuliselt laen korteriomanikele, mille nad peavad tagastama hiljemalt aasta jooksul pärast kortermaja laenulepingu lõppemist. Selle summa pealt makstakse KredExile kuni tagastamiseni intressi, mis on pool panga laenuintressist. Võib öelda, et kortermaja on oma laenuperioodi pikendanud ühe aasta võrra, aga viimase aasta intress on poole väiksem.

Selline kindlustus kuni aastase maksepuhkuse näol aitab vähendada hirmu laenu maksmise ees ning annab korteriomanikele garantii, et naabrite makseraskuse korral maksab KredEx laenu nende eest edasi ning majaelanikud ei pea naabri eest laenumakseid tasuma.

 

Mida peaks korterelamu teadma laenu taotlemisel?

1. Laenu taotlemiseks ei pea korteriomanikud moodustama ühistut. Laenu saavad taotleda ka korteriomanike ühisused (ehk sisuliselt kõik korteriomanikud ühiselt või läbi volitatud majavalitseja), kui üldkoosolek võtab vastu vastavasisulise otsuse. Korteriomanike ühisus saab renoveerimislaenu võtta vaid koos KredExi käendusega.

2. Korteri- ja elamuühistu võib ise otsustada, kas ta soovib kasutada KredExi käendust laenu võtmisel, et kindlustada end makseprobleemide vastu või ei. Juhul kui pank soovib laenuvõtvalt korterelamult lisatagatist, saab ta kasutada ka KredExi käendust.

3. Korterelamutele väljastavad laenu kõik suuremad Eesti pangad. Kui korterelamul on laenu võtmiseks vajalik KredExi käendus, tuleb ühistul pöörduda Swedbanki, SEB Panka, Danske Banka või Coop Panka. Soovitame laenutingimuste saamiseks panka pöörduda juba enne laenuotsuse tegemist, et üldkoosolekul otsus korrektselt vastu võtta.

4. Pangale on vaja esitada laenutaotlus koos koosolekute protokollide ja aruannetega. On oluline, et pank saaks hinnata maja senist majandamist vähemalt laenuvõtmisele eelneva aasta jooksul. KredExile saadab käenduse taotluse pank, kellele kortermajal pole vaja lisadokumente esitada. KredExi käenduse saamiseks tuleb aga kortermajal teha tehniline ülevaatus ja esitada ka need dokumendid pangale.

5. Laenu väljastamiseks küsib pank lepingutasu (1%) ja määrab väljastatud laenusummale intressimäära. KredExi kortermajade laenukäendus maksab 1,2 – 1,7% käenduse summa jäägilt aastas (käenduse tasu väheneb proportsionaalselt laenu jäägi vähenemisele).

Renoveerimine

Allikas: Kredex Korterelamutele väljastati ajavahemikul 2010–2014 rekonst-rueerimistoetust. Käesoleva artikli eesmärk on anda ülevaa-de rekonstrueerimistoetuse meetme mõjust ja ulatusest. Ülevaade korterelamutest 2011. aasta detsembri seisuga oli Eestis Statistikaameti and-metel 23 616 korterelamut, milledes asus 447 000 korterit eluruumide pinnaga 23 miljonit ruutmeetrit. Keskmise kor-teri suurus on...

Loe lisaks
Renoveerimine, Video

Allikas: ERR, Youtube

Loe lisaks
Fassaad, Küttesüsteem, Renoveerimine, Ventilatsioon

Allikas: TTÜ TTÜ inseneriteaduskonna ehituse ja arhitektuuri instituudi doktorant Simo Ilomets kaitseb 28. juunil doktoritööd “Renovation Need and Performance of Envelopes of Concrete Apartment Buildings in Estonia” (Eesti raudbetoon-suurpaneelelamute piirdetarindite renoveerimisvajadus ja toimivus). Vananevate raudbetoon-suurpaneelelamute tuleviku üle diskuteeritakse mitte ainult Eestis vaid ka naaberriikides. Viimased...

Loe lisaks
Küttesüsteem, Renoveerimine, Ventilatsioon

Allikas: Kredex Korterelamu renoveerimisel on ventilatsioonisüsteemi kaasajastamine möödapääsmatu, sest ainult toimiv ventilatsioonisüsteem tagab siseõhu puhtuse. Kui välisseinte ja katuste soojustamine ning küttesüsteemide uuendamine on korterelamute renoveerimises levinud tegevused, siis ventilatsioonisüsteemi-de kaasajastamine on tihti jäänud taha-plaanile. See põhjustab elukeskkonna kvaliteedi osas probleeme. Külmema kliimaga maades, kuhu...

Loe lisaks

Mis seisus Sinu kortermaja on?

Parim viis teada saada on läbi teha renoveerimise esialgse hindamise küsimustik, mis võtab ainult 5 minutit Sinu aega aga
annab Sulle peagi ülevaate Sinu kortermaja hetkeolukorrast ning soovitusi kuidas renoveerimisega jätkamiseks.
Renoveerimise küsimustik