Kuidas renoveerida ventilatsioonisüsteemi?

Kuidas renoveerida ventilatsioonisüsteemi?

Allikas: Kredex

Korterelamu renoveerimisel on ventilatsioonisüsteemi kaasajastamine möödapääsmatu, sest ainult toimiv ventilatsioonisüsteem tagab siseõhu puhtuse.

Kui välisseinte ja katuste soojustamine ning küttesüsteemide uuendamine on korterelamute renoveerimises levinud tegevused, siis ventilatsioonisüsteemi-de kaasajastamine on tihti jäänud taha-plaanile. See põhjustab elukeskkonna kvaliteedi osas probleeme. Külmema kliimaga maades, kuhu ka Eesti kuulub, viibib inimene siseruumides kuni 90% ajast. Päeva lõikes saab teha üldistuse, et inimene viibib kodus suurusjärgus 12 tundi päevas. Seega peab korterela-mu renoveerimise tulemusena parane-ma ka siseruumide õhu kvaliteet. Re-noveerimata korterelamutes on pea-misteks sisekliima probleemideks kõr-ge süsihappegaasi kontsentratsioon ja liigniiskus, mis on soodustav tegur hal-lituse tekkeks.

Elamuehituses kasutati kuni 90nda-te aastate alguseni peamiselt loomulik-ku ventilatsiooni, mille efektiivsus sõl-tub ventilatsioonišahti kõrgusest ning välis- ja siseõhu temperatuuride vahest. Õhuvahetus on suurem, kui välistem-peratuur on madalam ja väiksem, kui välistemperatuur on kõrgem. Algselt oli värske õhu juurdevool tagatud läbi akende ebatiheduste. Kuna praeguseks ajaks on paljud aknad kaasaegsemate vastu välja vahetatud, siis senine õhu-vahetuse süsteem enam ei toimi. Vaja-liku õhuvahetuse tagamiseks on vajalik sundventilatsiooni rakendamine. Sund-ventilatsiooni süsteemi saab rajada soo-justagastuseta või soojustagastusega.

Soojustagastuseta süsteemi korral siseneb värske õhk elu- ja magamistu-badesse läbi spetsiaalsete klappide vä-lisseinas või aknas ja eemaldatakse kor-terist väljatõmbe ventilaatori abil köö-kide, vannitubade ja WCde ventilat-sioonišahtide kaudu. Antud süsteemi soojusenergia kulu on väga suur, moo-dustades renoveeritud hoones suurus-järgus 50% kogu vajalikust kütteener-giast. Seda põhjusel, et siseõhu kvalitee-di tagamiseks on vajalik õhuvahetus korteris 0,5 korda tunnis. See tähendab, et iga kahe tunni tagant vahetub kogu korteri õhk. Kui soojustagastust ei ra-kendata, tuleb iga kahe tunni tagant korteri kubatuuri jagu välisõhku korte-ri sisetemperatuurini üles kütta.

Energiasäästu silmas pidades on mõistlikum kasutada soojustagastuse-ga ventilatsioonisüsteeme. Korterela-mute renoveerimisel on kasutusel pea-miselt kaks erinevat süsteemi: mehaa-niline sissepuhke-väljatõmbe süsteem soojustagastusega ja mehaaniline välja-tõmbesüsteem, kus ruumidest välja-tõmmatava õhu soojus juhitakse soo-juspumpa ja sealt edasi küttesüsteemi ning sooja tarbevee soojendamise süs-teemi.

Mehaanilise sissepuhke-väljatõmbe süsteemi soojustagastusega võib rajada korteripõhiste ventilatsiooniseadmete abil, mis asuvad korterites esiku või van-nitoa lae all või tsentraalse ventilatsioo-niseadme abil, mis asub pööningul või katusel. Mehaanilised sissepuhke-välja-tõmbe süsteemid soojustagastusega on energiatõhususe osas kõige efektiivse-mad. Peamiseks murekohaks on mahu-kad ehitustööd korterites – korteri lae al-la tuleb paigaldada ventilatsioonikanalid.

Mehaanilise väljatõmbe koos soo-juspumbaga soojustagastusega süstee-mi korral juhitakse korteritest välja tõmmatav õhk katusele ja suunatakse ventilatsioonikanalite abil kesksesse soojustagastuspatareisse või paigalda-takse soojustagastuspatarei iga ventilat-sioonikorstna otsa. Soojustagastuspata-reist juhitakse soojus vahesoojuskand-ja abil soojuspumpa, mille abil tõstetak-se soojuskandja temperatuuri. Soo-juspumba abil üle köetud vett saab ka-sutada küttesüsteemis või sooja tarbe-vee soojendamiseks. Antud süsteemi peamiseks murekohaks on süsteemi ehitamise ja seadistamise keerukus.