TTÜ doktoritöö: vananevate paneelmajade kasutusea pikendamiseks tuleb tõhustada ventilatsiooni ja lisasoojustada piirdetarindid

TTÜ doktoritöö: vananevate paneelmajade kasutusea pikendamiseks tuleb tõhustada ventilatsiooni ja lisasoojustada piirdetarindid

Allikas: TTÜ

TTÜ inseneriteaduskonna ehituse ja arhitektuuri instituudi doktorant Simo Ilomets kaitseb 28. juunil doktoritööd “Renovation Need and Performance of Envelopes of Concrete Apartment Buildings in Estonia” (Eesti raudbetoon-suurpaneelelamute piirdetarindite renoveerimisvajadus ja toimivus).

Vananevate raudbetoon-suurpaneelelamute tuleviku üle diskuteeritakse mitte ainult Eestis vaid ka naaberriikides. Viimased uuringud nende korterelamute tehnilise seisukorra kohta tõendavad, et majade konstruktsioonid on üldiselt rahuldavas seisus (v.a mõned fassaadid, rõdud ja varikatused). Kokku on Eestis ca 3000 raudbetoon-suurpaneelidest kortermaja, (ehitatud valdavalt aastatel 1962–1990) milledest on tänaseks terviklikult renoveeritud hinnanguliselt kõigest vähem kui kümnendik.

Doktoritöö eesmärk oli uurida piirdetarindite (eelkõige välisseinte) renoveerimisvajadust ning seinte ehitusfüüsikalist toimivust nii tänases (renoveerimata) kui ka renoveerimisjärgses olukorras. Välimõõtmiste ja arvutisimulatsioonide abil selgitati välja välisseinale mõjuvad sisekliima koormused (temperatuur ja niiskus), hallituse tekke risk tarindi sisepinnal, külmasildade mõju soojuskadudele, seina soojus- ja niiskustehniline toimivus enne ja pärast renoveerimist ning terasarmatuuri korrosioon kolmekihilise seina betoonist väliskoorikus.

Simo Ilomets: „Renoveerimata kortermajades tuvastati ebapiisav ventilatsioon 2/3 korterites. Samuti on lubamatult suur ehitusaegsete raudbetoonist välisseinte soojusläbivus, mis põhjustab korterites jahedust ning tuuletõmmet, tuues samas põhjendamatult kõrgeid küttearveid.“ Peamine kahju on aga hallituse ja kondensaadi teke liitekohtade sisepinnal tõenäosusega ca 50%. Peale lisasoojustamist moodustavad külmasillad kõikide piirdetarindite soojuskadudest vähemalt 10%, aga see võib olla ka 34%. Nimelt sõltub külmasildade täpne osakaal soojuskadudes sellest, kuidas on lahendatud rõdude külmasillad, kas aknad on vahetatud ning lisasoojustuse tasapinda tõstetud või mitte. Kui aknaid väljapoole ei tõsteta ning rõdude külmasildu ei minimeerita, muutub välisseina lisasoojustuse paksus (nt 15 või 20 cm) teisejärguliseks.

Ilometsa sõnul tõestab doktoritöö veenvalt piirdetarindite renoveerimisvajaduse. Et viia majad vastavusse kaasaja nõuetega, on ventilatsiooni parandamine ja piirdetarindite lisasoojustamine möödapääsmatu. Lisasoojustamine likvideerib lubamatud külmasillad, ega tekita välisseinas ehitusfüüsikalisi probleeme, lisaks peatab see fassaadi lagunemise. „Renoveerimisega tuleks aga kiirustada, sest tööde maht on suur ja fassaadide lagunemine ajas jätkuv“, kinnitab Simo Ilomets.

„Kokkuvõttes võib öelda, et meie arvukate vanade raudbetoon-suurpaneelelamute kasutusiga saab oluliselt pikendada ventilatsiooni tõhustamise ning välispiirete lisasoojustamisega“, lisab Simo Ilomets.

Doktoritöö juhendaja on professor Targo Kalamees (TTÜ).
Doktoritöö oponendid on professor Jari Puttonen (Aalto Ülikool, Soome) ja Karolis Banionis (Kaunase Tehnikaülikool, Leedu).

Doktoritöö on avaldatud raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?7670
Lisainfo: Simo Ilomets, TTÜ liginullenergiahoonete uurimisrühm, simo.ilomets@ttu.ee

Kersti Vähi, TTÜ teadusosakond